Nüüd sai see väike viga parandatud.
Veel nädala alguses lubas, et pühapäevaks tuleb lund ja võibolla tõuseb kraadiklaasipügal isegi 0kraadi ligi. Mis tegelikult oli, siis pühapäev oli hoopis selle talve külmim päev siiani :)
Samas viimaste külmemate ilmadega jookse tehes olin jõudnud juba ettekujutusele, mis see on - mitte midagi erilist. Pigem võibolla isegi, et -20kraadist külma on kergem taluda, kui -10tuulist ja niiskemat kliimat. Nii et mingit hirmu ega aukartust ilma ees ei tundnud, pigem olin rahul, et pole jäine ja libe vaid pigem mõnus vaikne ning päikeseline superilus talveilm!
Varahommikul sai kerge 15kilomeetrise sörgiga selgeks, et külm ei ole ja joosta mõnus.
Eelmisel päeval sai päris ilusa varuga arvestatud kodust ära sõitmine aga nojah, linnas ringi sõites läks ikka hulgi aega - tuli leida tee peale söögi ostmiseks mõnus Macdonalds või Hesburger aga sellist, kust süüa oleks saanud, ei leidnudki ja sai siis see burks hoopis Statoilist kaasa haaratud. ja ühest kohast veel läbi sõidetud ja tuld. Algne 40-45min varu starti jõidmiseks oli sulanud 15-20minutiseks aga suht kindel oli ikkagi, sest jooksuriided olid juba suuremalt osalt seljas.
Tee peal sai aegajalt ikka pilku kraadiklaasi poole visatud ja numbrid olid kohati päris kõrged aga mõtetes oli juba arvestatud, et Rakveres on kindlasti jahedam kui Tallinnas ja vaim oli valmis selleks. Enamus ajast tõusis kraadinumber -21st Tallinnas, -26kandis tee peal ja lõpuks -22 Rakveres. Ei midagi hullu, eks linnast väljas muidugi oli oodata jahedamat kraadi aga samas päike ju paistis ning soojendas ilusti.
Nii oligi - 18min enne starti olime regamislaua ääres, viimased riietevahetused ja oli veel aega istudagi.
Ja siis läksimegi teele. Korralikku plaani polnud ja vb see oligi viga. Mõte oli et vaatan, jooksen seal kuskil 5:00min/km kandis või natuke peale ja hoian pulsi alla 140. Esimesed 6ringi staadionil sai muidugi natuke liiga kiiresti alustatud ja tempo oli pigem 4:45-4:50vahel ja pulss üle 140, pigem 145poole. Ja... uskuge või mitte - täiesti palav oli ja hullult higistasin. Ja sama tempo oli edasi jalgades terve esimese suure 20km ringi, enesetunne oli hea ja ei viitsinud joogipunktides seismagi jääda ja see oli viga. 500m peale 3ndat joogipunkti kuskil 17km peal tundsin, et vedelikupuudus hakkab varsti kehasse, higistatud sai selle palavaga ju palju. Alates teise ringi algusest 22km-l sai juba igas joogipunktis seistud-joodud 2topsi sooja jooki ja kuna sellega ajasin jooksurütmi sassi, siis võtsin pulsi/tempo oluliselt alla ja lihtsalt nautisin jooksu ja ei hoidnud sammu. Samas nii palju siiski pingutasin, et kehal külm ei hakanud aga palav ka enam polnud, just paras. Tegelikult pidi tempot alla võtma ka selletõttu, et vasak pirnlihas hakkas veidike tunda andma ja hull kogemus Haanja100lt selle pirnlihasega, pani aeglasemalt ja ettevaatlikumalt jooksma. Kogu aeg kartsin, et äkki läheb asi sama hulluks kätte ära kui tookord aga siirki sain ilusti lõpuni. Teisel ringil kõikusid km-ajad kuskil 4:55-5:15vahel (va arvatud joogipunktid, kus kulus 30-40sek lisaks iga kord).
Kui lõpp lõpuks silme ees oli, siis oli ikka hea meel küll, et pirnlihas vastu pidas kuigi kerge kartus jäi muidugi hinge, kuidas järgmiste päevade jooksudega see tunda annab. Siiani on igatahes ok.
Ning külm hakkas alles sisse minnes, kui keha maha jahtus ja täiesti läbi higistatud märjad riided mõjuma hakkasid. Õnneks sai kähku ronitud sauna soojale lavale ja tükk aega lastud kehal soojeneda. Mina, kes ma üldiselt vihkan saunasid ja ei kannata saunakuumust, olin seekord sellega ikka täitsa rahul :)
Ühesõnaga - pole külma ilma, on vale riietus või vale tempo. Ja eesmärk täidetud - esimene pikem treeningjooks tehtud. Üksi selle külmaga ja täiesti ilma joogita oleks vist ikka päris raske olnud lõpuni minna ning oleksin liiga lühidalt teinud. Maratonijooks igatahes sobib ilusti pika treeningjooksu asenduseks. Pole ammu pikalt jooksnud, nii et täna on veel üks reielihas täitsa valus sellest, jooksmist see muidugi ei sega :)
teisipäev, 12. jaanuar 2016
teisipäev, 5. jaanuar 2016
Ükski ilm pole liiga paha jooksmiseks... aga...
Sel aastal esimest korda näpud ikka hullult valutasid külma käes eile... esimesed 5-6km... edasi olid juba jumala mõnusad soojad, ei mingit probleemi. Samas täna hakkasid kuskil 7km peal hommikul hullult külmetama ja valutama ning 9km peal läksid nii tundetuks, et isegi külm enam polnud ja ometi oli 2paari koguni kindaid käes :) õnneks oli lühike 10km jooks, elasin üle. loodetavasti elan edaspidigi, ilma et näppudest ilma jääks :P
Kõik muud kohad on külma vastu täiesti immuunsed aga just need näpud teevad veidike kahtlevaks. eelmistel kordadel siin külma ilmaga pole probleemi olnud. Nüüd siis hirmutatakse veel külmemate ilmadega. Loodetavasti ikka liiga hulluks ei lähe ja kui veidike soojemad kindad kätte panna, elan üle :) Mingi 1tunnine jooks on selline, mille jooksul ei tohiks ju tegelikult asjad nii hulluks minna.
Eks need välja ulatuvad kehaosad kipuvad jahedad olema, muu kehaga pole probleemi ja ma olen jooksu ajal ikka päris õhukeselt riides - 3-4kilomeetriga läheb keha päris mõnusalt soojaks kätte ära. Üritab selle näpuprobleemiga hakkama tasapisi saada.
Üks põhjus, miks sel aastal talvel mitmel maratonil plaanis osaleda on hoopis see, et väljas pikale jooksule ilma veeta minna ei taha aga kui vesi kaasa võtta, siis see jäätub - aga jooksudel pakutakse ju jooki raja ääres ja enamasti lausa sooja jooki, nii et miks mitte seda ära kasutada. lähema kuu jooksul tulebki keha harjutada pikemate jooksudega ja seda maratonide näol. Eesmärk pole mitte kihutada, vaid just rahulikult oma pikad jooksud ette võtta. Eks kevadel hakkab pikkasid jookse ikka korraliku tempoga juba tegema - nagu teada on, pikkasid jookse ei tohi aeglaselt teha, kuna need teevad muidu jalad tuimaks ja ei oskagi enam kiirelt joosta, viga mida enamus algajad teevad.
Tegelikult on lumes jooksmine täitsa mõnus ja paneb jalgadele paraja lisakoormuse, tugev jõutrenn kohe. Eesti sügisese niiske ja vihmase ilmaga oli kusjuures palju ebamugavam ja külmem tunne väljas joostes. Nii et võtame seda talve siis mõnuga!
Kõik muud kohad on külma vastu täiesti immuunsed aga just need näpud teevad veidike kahtlevaks. eelmistel kordadel siin külma ilmaga pole probleemi olnud. Nüüd siis hirmutatakse veel külmemate ilmadega. Loodetavasti ikka liiga hulluks ei lähe ja kui veidike soojemad kindad kätte panna, elan üle :) Mingi 1tunnine jooks on selline, mille jooksul ei tohiks ju tegelikult asjad nii hulluks minna.
Eks need välja ulatuvad kehaosad kipuvad jahedad olema, muu kehaga pole probleemi ja ma olen jooksu ajal ikka päris õhukeselt riides - 3-4kilomeetriga läheb keha päris mõnusalt soojaks kätte ära. Üritab selle näpuprobleemiga hakkama tasapisi saada.
Üks põhjus, miks sel aastal talvel mitmel maratonil plaanis osaleda on hoopis see, et väljas pikale jooksule ilma veeta minna ei taha aga kui vesi kaasa võtta, siis see jäätub - aga jooksudel pakutakse ju jooki raja ääres ja enamasti lausa sooja jooki, nii et miks mitte seda ära kasutada. lähema kuu jooksul tulebki keha harjutada pikemate jooksudega ja seda maratonide näol. Eesmärk pole mitte kihutada, vaid just rahulikult oma pikad jooksud ette võtta. Eks kevadel hakkab pikkasid jookse ikka korraliku tempoga juba tegema - nagu teada on, pikkasid jookse ei tohi aeglaselt teha, kuna need teevad muidu jalad tuimaks ja ei oskagi enam kiirelt joosta, viga mida enamus algajad teevad.
Tegelikult on lumes jooksmine täitsa mõnus ja paneb jalgadele paraja lisakoormuse, tugev jõutrenn kohe. Eesti sügisese niiske ja vihmase ilmaga oli kusjuures palju ebamugavam ja külmem tunne väljas joostes. Nii et võtame seda talve siis mõnuga!
esmaspäev, 4. jaanuar 2016
Aasta algus - enesetunne ja kuidas edasi?
Kuigi ilmad on just siin aastavahetusel tunduvalt külmemaks läinud ja eilne lumi ei teinud asja mitte kergemaks, siis tegelikkuses on enesetunne iga päevaga paranenud ning motivatsioon pigem tõusnud. Tundub, et need märjad ja niisked sügiseilmad, olid just need, mis vaimule kehvalt mõjusid. Praegu on vaim värskse ja siht silme ees. Kuna ka tulevaste võistlusreiside plaanid on tegemisel ja elamised broneerimisel, siis aitab see mõtetel kaugete eesmärkide kandis uidata. Rahulikkudel pikkadel jooksudel on üks asi, mis aitab lõpuni, kui visualiseerida enda mõtetes tulevasi võistlusi ja teate - te ei pane tähelegi, kui olete juba väga pikalt jooksnud ja seda veel kiirelt ja tempokalt teinud, mis omakorda annab innustust edasiseks.
Ooojaaa, muidugi olen veel aeglane jooksurajal aga see on ka selge. kehakaal on veel pikalt takistavaks teguriks. õnneks sai viimane kook eile otsa ja loodetavasti saab suurem kaalulangus alguse just tänasest. Endamisi on pandud plaanidesse kirja, et kaal võiks langeda ca 0,5kg nädalas. See teeb siis jaanuari lõpuks võiks üle pika aja, olla kaalul ees numbrid, mis algavad 69-ga ja veebruari lõpuks 67-ga. Aga eks vaatame, kuidas see õnnestub.
Jaanuari esimese kolme päevaga sai jooksujalu läbitud 103,9km ja selleks kulus aega 8:55tundi. Jaanuari lõpuks ilmselt päris 900km kokku ei saa aga tundub, et sinna lähedale võib see number isegi kujuneda.
Nagu kirjas on olnud, siis üritan sellel aastal veidi rohkem võistelda, nii et tõenäoliselt võime teiste "jooksuhulludega" kokku sattuda jaanuaris 2-l võistlusel. Veebruaris ühel ja märts jääb vist ainukeseks mustaks auguks, kus tuleb üksi tööd teha :) Edasiste kuude kohta päris kindel pole aga siis ilmselt juba tihedamalt.
Kohtume jooksurajal!!!
Ooojaaa, muidugi olen veel aeglane jooksurajal aga see on ka selge. kehakaal on veel pikalt takistavaks teguriks. õnneks sai viimane kook eile otsa ja loodetavasti saab suurem kaalulangus alguse just tänasest. Endamisi on pandud plaanidesse kirja, et kaal võiks langeda ca 0,5kg nädalas. See teeb siis jaanuari lõpuks võiks üle pika aja, olla kaalul ees numbrid, mis algavad 69-ga ja veebruari lõpuks 67-ga. Aga eks vaatame, kuidas see õnnestub.
Jaanuari esimese kolme päevaga sai jooksujalu läbitud 103,9km ja selleks kulus aega 8:55tundi. Jaanuari lõpuks ilmselt päris 900km kokku ei saa aga tundub, et sinna lähedale võib see number isegi kujuneda.
Nagu kirjas on olnud, siis üritan sellel aastal veidi rohkem võistelda, nii et tõenäoliselt võime teiste "jooksuhulludega" kokku sattuda jaanuaris 2-l võistlusel. Veebruaris ühel ja märts jääb vist ainukeseks mustaks auguks, kus tuleb üksi tööd teha :) Edasiste kuude kohta päris kindel pole aga siis ilmselt juba tihedamalt.
Kohtume jooksurajal!!!
laupäev, 2. jaanuar 2016
Esimene eesmärk - kehakaal alla saada
Jah, kui keegi küsib eesmärki, siis nii lihtne see ongi....
Minu ideaalkaaluni, mis võiks ola kuskil 60-61kg kandis, on pikk tee minna. Mõned nädalad tagasi olid kaalul ees numbrid, mis lgasid 73-74-ga, hetkel 71ga, mis tähendab a 60-75sek/km peale olen aeglasem, kui võiksin olla, joostes. 1kg=5-7sekundit kiiruse vahet iga kilomeetri kohta keskmiselt, ultradistantsidel mõjutab isegi veel enam.
Nii et laias laastus üritaks ca 2,5-3kg kuus alla saada suveks, kui põhivõistluste aeg käes on ja enne ei oska ega taha ka mingeid muid ajalisi eesmärke seada. Tean lihtsalt kuni juuni lõpuni, mis võistlustel osalen aga hetkeseisuga ei oska konkreetsetele eesmärkidele veel mõelda. Aeg annab arutust, kõik oleneb, kuidas kehakaaluga asjad arenevad ning küll need eesmärgid enda jaoks paika loksuvad. Hetkel võib vaid oma kauges ajusopis unistada.
Igatahes üks hotell on bronnitud, teisega käib veel arutus - mis, kus,millal, palju jne :)
Ühele võistlusele on regatud. See on otsese ajalise eesmärgita võistlus - pigem hingele ja ja jooksunaudingule pühendatud mägine ultra. Üks oluline eesmärk on ka seal, eriti kui arvestada, et see toimub täpselt 5ndal pulmaaastapäeval - oleks ju hea võiduga tähistada ka seda?! :P aga eks näis, kõik selgub lähematel kuudel....
Teisele võistlusele regamine pole veel alanud ja sinna tuleb ka ilmselt ajaline eesmärk aga eelmainitud põhjustel, seda veel otseselt pole.
Kolmas võistlus on kevadel aga see on ilma eesmärgita võistlus - pigem eesmärgiks: pikk jooks võistlusolukorras, aeg ja kilomeetrid jalgades. ettevalmistus kaheks järgnevaks tähtsamaks võistluseks.
Ülejäänud võistlused on eestis ja ühelgi neist pole eesmärki - lühemad oleks tempokrosside eest, kuna üksi joostes on raske piisavalt pingutada ja võistlusolukorras on see lihtsam. ja pikemad jooksud siis vaimu erksama hoidmise eesmärgil, samuti - üksi joostes läheva pikad jooksud mingil hetkel tüütavaks aga samas on need vajalikud, samas nendel pole kiirus oluline vaid aeg jalgadel. nii et pigem aeglaselt ja kauem, kui kiirelt. teistega koos on järjekordselt lihtsam!
Üritan aegajalt siin edaspidi aimu anda, kaugel olen sellel teekonnal!
Minu ideaalkaaluni, mis võiks ola kuskil 60-61kg kandis, on pikk tee minna. Mõned nädalad tagasi olid kaalul ees numbrid, mis lgasid 73-74-ga, hetkel 71ga, mis tähendab a 60-75sek/km peale olen aeglasem, kui võiksin olla, joostes. 1kg=5-7sekundit kiiruse vahet iga kilomeetri kohta keskmiselt, ultradistantsidel mõjutab isegi veel enam.
Nii et laias laastus üritaks ca 2,5-3kg kuus alla saada suveks, kui põhivõistluste aeg käes on ja enne ei oska ega taha ka mingeid muid ajalisi eesmärke seada. Tean lihtsalt kuni juuni lõpuni, mis võistlustel osalen aga hetkeseisuga ei oska konkreetsetele eesmärkidele veel mõelda. Aeg annab arutust, kõik oleneb, kuidas kehakaaluga asjad arenevad ning küll need eesmärgid enda jaoks paika loksuvad. Hetkel võib vaid oma kauges ajusopis unistada.
Igatahes üks hotell on bronnitud, teisega käib veel arutus - mis, kus,millal, palju jne :)
Ühele võistlusele on regatud. See on otsese ajalise eesmärgita võistlus - pigem hingele ja ja jooksunaudingule pühendatud mägine ultra. Üks oluline eesmärk on ka seal, eriti kui arvestada, et see toimub täpselt 5ndal pulmaaastapäeval - oleks ju hea võiduga tähistada ka seda?! :P aga eks näis, kõik selgub lähematel kuudel....
Teisele võistlusele regamine pole veel alanud ja sinna tuleb ka ilmselt ajaline eesmärk aga eelmainitud põhjustel, seda veel otseselt pole.
Kolmas võistlus on kevadel aga see on ilma eesmärgita võistlus - pigem eesmärgiks: pikk jooks võistlusolukorras, aeg ja kilomeetrid jalgades. ettevalmistus kaheks järgnevaks tähtsamaks võistluseks.
Ülejäänud võistlused on eestis ja ühelgi neist pole eesmärki - lühemad oleks tempokrosside eest, kuna üksi joostes on raske piisavalt pingutada ja võistlusolukorras on see lihtsam. ja pikemad jooksud siis vaimu erksama hoidmise eesmärgil, samuti - üksi joostes läheva pikad jooksud mingil hetkel tüütavaks aga samas on need vajalikud, samas nendel pole kiirus oluline vaid aeg jalgadel. nii et pigem aeglaselt ja kauem, kui kiirelt. teistega koos on järjekordselt lihtsam!
Üritan aegajalt siin edaspidi aimu anda, kaugel olen sellel teekonnal!
reede, 1. jaanuar 2016
Running streak
Mida tähendab inglise keeles väljend "streak" - see tähendab järjest jooksmist 1aasta streak-mist tähendab, et jooksed iga päev ühe aasta jooksul. Paljud on sellega tegelenud juba kümneid aastaid, ise pole varem jälginud seda aga see aasta ju võiks? otseselt eesmärgiks see pole aga vaatab, äkki isegi õnnestub terve 2016aasta seda teha..
Mida vahepeal olen teinud...? Vahelduva eduga jooksnud aga kuidagi pole suutnud pikalt keskenduda sellele ja pausid vahele tulnud, kehakaal tõusnud ca 10-11kg võrra suuremaks jne. Järgmiseks üritaks just sellega tasapisi tegeleda ja uuesti normaalkaalu jõuda, strike-mine abiks :)
Viimastel nädalatel on jooksukilometraas olnud selline keskmine 140-216km vahel, et jalad päis jooksmist ära ei unustaks. Lähel ajal väga suureks kilometraas ei tõusegi, kuna ilmad külmenevad ja eks see veidike segab pikemate jooksudel ja tulev lumi ja libedus segab kiiremaid jookse. See aasta üritaks erinevalt eelmistest, enamus jooksud teha väljas. vaatab kuidas õnnestub, tondiraba sisemaraton tuleb muidugi sees läbida aga see üks väheseid jookse loodetavasti, sees.
Lisaks on eesmärk - sellel aastal rohkem võistelda, et läbi selle oma jooksukiirust parendada. Siiamaani on just kiirusest suur puudus olnud. Nii et näete mu nime loodetavasti tihedamalt protokollides.
Põhieesmärgid on paigas selle aasta esimese poole kohta vaid. 2olulisemat ultrajooksu välismaal ja vahetult enne neid jalgade harjutamiseks pika jooksuga, üks veidi pikem ultrajooks, samuti välismaal. Eestis toimuvad võistlused on ettevalmistuseks ja enamus just lühemad ja eesmärgiks kiirus jalgadesse!
Ühesõnaga, eks näis, mis tuleb. konkreetset treeningplaani pole vaid väljas joostes vaatan, kuidas enesetunne on ja kui pikalt või kiirelt jooksen. las jooks haarab mind ise kaasa, sellel aastal. Märksõnaks - nautimine!
Edu mulle!
Mida vahepeal olen teinud...? Vahelduva eduga jooksnud aga kuidagi pole suutnud pikalt keskenduda sellele ja pausid vahele tulnud, kehakaal tõusnud ca 10-11kg võrra suuremaks jne. Järgmiseks üritaks just sellega tasapisi tegeleda ja uuesti normaalkaalu jõuda, strike-mine abiks :)
Viimastel nädalatel on jooksukilometraas olnud selline keskmine 140-216km vahel, et jalad päis jooksmist ära ei unustaks. Lähel ajal väga suureks kilometraas ei tõusegi, kuna ilmad külmenevad ja eks see veidike segab pikemate jooksudel ja tulev lumi ja libedus segab kiiremaid jookse. See aasta üritaks erinevalt eelmistest, enamus jooksud teha väljas. vaatab kuidas õnnestub, tondiraba sisemaraton tuleb muidugi sees läbida aga see üks väheseid jookse loodetavasti, sees.
Lisaks on eesmärk - sellel aastal rohkem võistelda, et läbi selle oma jooksukiirust parendada. Siiamaani on just kiirusest suur puudus olnud. Nii et näete mu nime loodetavasti tihedamalt protokollides.
Põhieesmärgid on paigas selle aasta esimese poole kohta vaid. 2olulisemat ultrajooksu välismaal ja vahetult enne neid jalgade harjutamiseks pika jooksuga, üks veidi pikem ultrajooks, samuti välismaal. Eestis toimuvad võistlused on ettevalmistuseks ja enamus just lühemad ja eesmärgiks kiirus jalgadesse!
Ühesõnaga, eks näis, mis tuleb. konkreetset treeningplaani pole vaid väljas joostes vaatan, kuidas enesetunne on ja kui pikalt või kiirelt jooksen. las jooks haarab mind ise kaasa, sellel aastal. Märksõnaks - nautimine!
Edu mulle!
Tellimine:
Kommentaarid (Atom)