Nüüd sai see väike viga parandatud.
Veel nädala alguses lubas, et pühapäevaks tuleb lund ja võibolla tõuseb kraadiklaasipügal isegi 0kraadi ligi. Mis tegelikult oli, siis pühapäev oli hoopis selle talve külmim päev siiani :)
Samas viimaste külmemate ilmadega jookse tehes olin jõudnud juba ettekujutusele, mis see on - mitte midagi erilist. Pigem võibolla isegi, et -20kraadist külma on kergem taluda, kui -10tuulist ja niiskemat kliimat. Nii et mingit hirmu ega aukartust ilma ees ei tundnud, pigem olin rahul, et pole jäine ja libe vaid pigem mõnus vaikne ning päikeseline superilus talveilm!
Varahommikul sai kerge 15kilomeetrise sörgiga selgeks, et külm ei ole ja joosta mõnus.
Eelmisel päeval sai päris ilusa varuga arvestatud kodust ära sõitmine aga nojah, linnas ringi sõites läks ikka hulgi aega - tuli leida tee peale söögi ostmiseks mõnus Macdonalds või Hesburger aga sellist, kust süüa oleks saanud, ei leidnudki ja sai siis see burks hoopis Statoilist kaasa haaratud. ja ühest kohast veel läbi sõidetud ja tuld. Algne 40-45min varu starti jõidmiseks oli sulanud 15-20minutiseks aga suht kindel oli ikkagi, sest jooksuriided olid juba suuremalt osalt seljas.
Tee peal sai aegajalt ikka pilku kraadiklaasi poole visatud ja numbrid olid kohati päris kõrged aga mõtetes oli juba arvestatud, et Rakveres on kindlasti jahedam kui Tallinnas ja vaim oli valmis selleks. Enamus ajast tõusis kraadinumber -21st Tallinnas, -26kandis tee peal ja lõpuks -22 Rakveres. Ei midagi hullu, eks linnast väljas muidugi oli oodata jahedamat kraadi aga samas päike ju paistis ning soojendas ilusti.
Nii oligi - 18min enne starti olime regamislaua ääres, viimased riietevahetused ja oli veel aega istudagi.
Ja siis läksimegi teele. Korralikku plaani polnud ja vb see oligi viga. Mõte oli et vaatan, jooksen seal kuskil 5:00min/km kandis või natuke peale ja hoian pulsi alla 140. Esimesed 6ringi staadionil sai muidugi natuke liiga kiiresti alustatud ja tempo oli pigem 4:45-4:50vahel ja pulss üle 140, pigem 145poole. Ja... uskuge või mitte - täiesti palav oli ja hullult higistasin. Ja sama tempo oli edasi jalgades terve esimese suure 20km ringi, enesetunne oli hea ja ei viitsinud joogipunktides seismagi jääda ja see oli viga. 500m peale 3ndat joogipunkti kuskil 17km peal tundsin, et vedelikupuudus hakkab varsti kehasse, higistatud sai selle palavaga ju palju. Alates teise ringi algusest 22km-l sai juba igas joogipunktis seistud-joodud 2topsi sooja jooki ja kuna sellega ajasin jooksurütmi sassi, siis võtsin pulsi/tempo oluliselt alla ja lihtsalt nautisin jooksu ja ei hoidnud sammu. Samas nii palju siiski pingutasin, et kehal külm ei hakanud aga palav ka enam polnud, just paras. Tegelikult pidi tempot alla võtma ka selletõttu, et vasak pirnlihas hakkas veidike tunda andma ja hull kogemus Haanja100lt selle pirnlihasega, pani aeglasemalt ja ettevaatlikumalt jooksma. Kogu aeg kartsin, et äkki läheb asi sama hulluks kätte ära kui tookord aga siirki sain ilusti lõpuni. Teisel ringil kõikusid km-ajad kuskil 4:55-5:15vahel (va arvatud joogipunktid, kus kulus 30-40sek lisaks iga kord).
Kui lõpp lõpuks silme ees oli, siis oli ikka hea meel küll, et pirnlihas vastu pidas kuigi kerge kartus jäi muidugi hinge, kuidas järgmiste päevade jooksudega see tunda annab. Siiani on igatahes ok.
Ning külm hakkas alles sisse minnes, kui keha maha jahtus ja täiesti läbi higistatud märjad riided mõjuma hakkasid. Õnneks sai kähku ronitud sauna soojale lavale ja tükk aega lastud kehal soojeneda. Mina, kes ma üldiselt vihkan saunasid ja ei kannata saunakuumust, olin seekord sellega ikka täitsa rahul :)
Ühesõnaga - pole külma ilma, on vale riietus või vale tempo. Ja eesmärk täidetud - esimene pikem treeningjooks tehtud. Üksi selle külmaga ja täiesti ilma joogita oleks vist ikka päris raske olnud lõpuni minna ning oleksin liiga lühidalt teinud. Maratonijooks igatahes sobib ilusti pika treeningjooksu asenduseks. Pole ammu pikalt jooksnud, nii et täna on veel üks reielihas täitsa valus sellest, jooksmist see muidugi ei sega :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar